Г. Цэвэлсүрэн (ЕХСТ-ийн багш, Ph.D., проф.)
“Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” 1240 îíä çîõèîãäñîí
áºãººä çóó ãàðуé æèëèéí äàðàà Õÿòàäûí Ìèí óëñûí ¿åä Õî-Þàíü-Óçå, Ìàøà-è-õýé
õî¸ð ýðäýìòýí õÿòàä ¿ñãýýð ãàëèãëàæ,¿ã áîëãîíû äýðãýä õÿòàä îð÷óóëãûã õàäàæ
1382-1388 îíä áàðààð õýâëýñýí íü “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã îð÷óóëñàí àíõíû
îð÷óóëãà áîëñîí þì. «Îðîñûí ýðäýìòýí, õÿòàä ñóäëàà÷ Ïàëëàäèé Êàôàðîâ ýíýõ¿¿
õÿòàä ãàëèãèéí õýâëýìýë íýã õóâèéã Áýýæèí äýõ Ìàíæèéí õààíû îðäíû íîìûí ñàíä
õàäãàëàãäàí áàéõûã îëæ, îðîñ ¿ñãýýð ñèéð¿¿ëýí îð÷óóëæ, 1866 îíä “Áýýæèí äýõ îðîñûí øàøíû òºëººëºã÷äèéí á¿òýýë” ãýäýã öóâðàëûí IV
áîòèä õýâë¿¿ëñýí áºãººä èíãýñíýýð “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã ªðíº äàõèíä ñóäëàõ,
îð÷óóëàõ àæëûí ýõëýëèéã òàâüæýý. ¯¿íýýñ õîéø Оðîñ-çºâëºëòèéí Á.ß.Âëàäèìèðöîâ,
Ñ.À.Êîçèí, Á. Í. Ïàíêðàòîâ, Ãåðìàíû Ý. Õåéíèø, Ôðàíöûí Ï. Ïåëëèî, Óíãàðûí Ë. Ëèãåòè,
ÁÍÕÀÓ-ûí Áàÿð, Ñàéøààë, Áåëüãèéí À. Ìîñòàðò, ßïîíû Ø. Îçàâà, Øèðàòîðè,
Êîáàéÿøè, Àâñòðàëèéí È. äå Ðàõåâèëüç, ÀÍÓ-ûí Ô. Êëèâýç, Ìîíãîëûí Ö. Äàìäèíñ¿ðýí,
Ø. Ãààäàìáà, Ä. Öýðýíñîäíîì çýðýã îëîí îðíû ýðäýìòýí õýäýí ¿åèéí òóðø òóñãàéëàí
ñóäëàæ, äýëõèé äàõèíä “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ñóäëàë õýìýýõ áèå
äààñàí òîìîîõîí ñàëáàð óõààí áèé áîëãîñíû çýðýãöýý îðîñ, õÿòàä, àíãëè, ôðàíö,
ãåðìàí, ÿïîí, ÷åõ, ïîëüø, óíãàð, ò¿ðê, èñïàíè, øâåä çýðýã ãàäààäûí олон óëñûí
õýëýýð îð÷óóëæ äýëõèé äàõèíû óíøèã÷äàä òàíèëöóóëæýý».
1“Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã ôðàíö õýëíýý õî¸ð óäàà îð÷óóëñàí.
1“Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã ôðàíö õýëíýý õî¸ð óäàà îð÷óóëñàí.
Ôðàíöûí ìîíãîë÷
ýðäýìòýí Ïîëü Ïåëëèî (Paul Pelliot) “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ìîíãîë ýõèéã ñýðãýýí, ëàòèí öàãààí òîëãîéí ¿ñãýýð ãàëèãëàí áóóëãàæ,
íýãýýñ çóðãàäóãààð á¿ëãèéã ôðàíö õýëíýý õºðâ¿¿ëñýíèéã íü ”Ìîíãîë÷óóäûí íóóö ò¿¿õ” (Ìîíãîë áè÷âýðèéã ñýðãýýñýí íýãýýñ çóðãàäóãààð á¿ëãèéí îð÷óóëãà)1 íýðòýé 1949 îíä Ïàðèñ
õîòíîî õýâëýæýý. Èéíõ¿¿ “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã ôðàíö õýëýýð àíõ
îð÷óóëñàí áºãººä Ï.Ïåëëèî 1920 îíîîñ ýõëýí ìîíãîë òåêñòûã ñýðãýýæ, ãàëèãëàõ,
îð÷óóëàõ àæëàà ýõýëñýí õýäèé ÷ çºâõºí ýõíèé çóðãààí á¿ëãèéã îð÷óóëæ ¿ëäýýæýý. 1945
îíä “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû îð÷óóëãàà äóóñãàæ
÷àäàëã¿é òýðýýð íàñ áàðñàí. Ï. Ïåëëèî Ôðàíöûí ìîíãîë ñóäëàëûã ¿íäýñëýã÷äèéí íýã
áºãººä ìîíãîë ñóäëàà÷ ôðàíö áîëîí áóñàä îðíû îëîí ýðäýìòäèéí áàãø þì. Óíãàðûí
Ë. Ëèãåòè, Àìåðèêèéí Ä. Ñèíîð, Ìîíãîëûí Õ. Ãîìáîæàâ çýðýã ìîíãîë÷ ýðäýìòýä
ò¿¿íèé øàâü áèëýý. Ïîëü Ïåëëèîãîîñ õîéø “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã ôðàíö õýëíýý îð÷óóëàõ ÿâäàë áàðàã õàãàñ çóóí æèë çîãñîíãè áàéäàëä îðñîí
áºãººä 1994 îíä Ôðàíöûí ìîíãîë÷ ýðäýìòýä Ìàðè-Äîìèíèê Ýâýí (Marie-Dominique
Even), Ðîäèêà Ïîï (Rodica Pop) íàð “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-ã á¿ðýí ýõýýð íü îð÷óóëæ, “Ìîíãîë÷óóäûí íóóö ò¿¿õ” (XIII çóóíû Ìîíãîëûí
öàã ¿åèéí òîîëîë) ãýæ íýðëýí “Ãàëëèìàð” õýâëýëèéí ãàçðààñ Àëñ Äîðíîäûí óëñ ò¿ìíèé óðàí çîõèîëòîé
òàíèëöóóëàõ çîðèëãîîð ÞÍÅÑÊÎ-ãîîñ ýðõëýí ãàðãàäàã öóâðàëä áàãòààí õýâë¿¿ëсэн
байна. Ìîíãîë÷ ýðäýìòýí Ðîáåðò Àìàéîí (Roberte Hamayon) ºìíºõ ¿ãèéã íü áè÷ñýí
áºãººä óã á¿òýýë “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî”-íû ñ¿¿ëèéí ¿åèéí
îð÷óóëãûí íýã юм. “Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî” 282 зүйлтэй бөгөөд 58 ç¿éðëýë
буюу метафор áàéíà ãýæ ¿çýæ áàéíà. Ýíýõ¿¿ çîõèîëûí 78 äàõü ç¿éë õàìãèéí
îëîí, òóõàéëáàë 12, 245 äàõü ç¿éë 7, 254 äýõ ç¿éë 6 ç¿éðëýëòýé.
З¿éðëýë (метафор)-èéã ÌÓÈÑ-èéí ïðîôåññîð Ö. Ñ¿õáààòàð «Þìñ
¿çýãäëèéí àëü íýã øèíæèéã ÿëãàðóóëàí òîä òîìðóóí áîëãîæ, òîäîðõîé òºñººëºë
òºð¿¿ëýõ çîðèëãîî𠺺ð òºñòýé þì ¿çýãäýëòýé çýðýãö¿¿ëýí òàâüæ ä¿ðñëýõ
íàéðóóëãûí óð ìàÿãèéã ç¿éðëýë ãýíý. Ìîíãîë õýëíèé ç¿éðëýë þì ¿çýãäëèéí àäèë
òºñòýéã èëòãýõ øèã, ìýò, àäèë, ººðã¿é, ÷èíýý, ìàãàä ãýõ çýðýã ¿ãèéí òóñëàìæòàé
á¿òýõýýñ ãàäíà ºã¿¿ëáýðèéí åðºíõèé óòãààð àäèë òºñòýéã èëòãýñýí áàéæ áîëíî. Ç¿éðëýëä
õýäèéãýýð æèøèæ áàéãàà þìñûí íýðëýñýí ¿ã íü øóóä óòãààðàà áàéõ áîëîâ÷
òýäãýýðèéí óòãàä õºäºë㺺í îðæ õàðèëöàí áèå áèåäýý äºòºëñºí áàéíà. Óðàí
ä¿ðñëýëèéí ç¿éðëýë æèðèéí íýã çýðýãö¿¿ëýí æèøñýíèéã áîäâîë õýòð¿¿ëñýí áàéäàëòàé
áàéäàã áºãººä ýíý íü øèíæ áàéäëûã òîäðóóëàí òîâîéëãîõ íàéðóóëãûí àðãà þì.»1гэж тодорхойлжээ.
Доорхи хүснэгт "Ìîíãîëûí
íóóö òîâ÷îî“-íû эхний 62 зүйлийн ç¿éðëýë (метафор)èéí
ëàòèí ãàëèã (Ë. Ëèãåòè,
Ï. Ïåëëèî), ýðäýì øèíæèëãýýíèé îð÷óóëãà (Ä. Öýðýíñîäíîì), îð÷èí öàãèéí ìîíãîë õýë ð¿¿
õºðâ¿¿ëñýí (Ö. Äàìäèíñ¿ðýí)
áà ôðàíö õýëíýý îð÷óóëñàíыг ( Ì-Ä. Ýâýí, Ð. Ïîï) толилулж байна.
Ë.Ëèãåòèéí
ãàëèã
|
Ï.
Ïåëëèîãèéí
ãàëèã
|
îð÷óóëãà |
Ä.Öýðýíñîäíîìûí îð÷óóëãà
|
Ö.Äàìäèíñ¿ðýíãèéí õºðâ¿¿ëýã
|
Ì-Ä.Ýâýí, Ð.Ïîï íàðûí îð÷óóëãà
|
21.šira gü’ün... qarurun naran
sara-yn kili-yer
šira noqai metü šičabaljaju qarqu
büle’e
|
21. šira gü’ün... qarurun naran
sara-yïn
kili-yär
šïra noqai
mätü
šïčabaljaju
qarqu bülä’ä.
|
21. ...quand il sortait, il sortait en rampant,
tel un chien jaune, dans les rais du
soleil [ou ]de la lune.
|
21.Ãàðàõäàà [òýð
õ¿í] íàðàí ñàðíû çàâñðààð
øàð íîõîé ìýò øàçâàëçàí ãàðàõ áºë㺺.
|
21.Òýð õ¿í, ãàðàõ
íàð ñàðíû õèëýýð
øàð íîõîé ìýò øàðâàëçñààð ãàð÷ îäíî.
|
21.Quand il sortait, c’est en rampant ,
tel un chien jaune, sur un rayon de lune
ou de soleil qu’il sortait.
|
22.
tuqar-un tabun müsüt metü
qaqča qaqča bolu’asu
tere niji’el müsüt
metü ken-e
ber kilbar-a ququldaqun
ta tere
čuqtai müsüt
metü qamtu
niken eyeten
bolu’asu
ken’e ber kilbar-a yekin bolqun ta ke’ebi
|
22.
tuqar-un tabun müsüt mätü
qaqča qaqča bolu’asu
tärä niji’äl müsüt mätü kän-ä bär kïlbar-a
ququldaqun ta.
tärä
čuqtai müsüt mätü qamtu nikän äyätän
bolu’asu kän-ä bär kïlbar-a yäkin bolqun ta kä’äbi.
|
22.
Tel les cinq bois de
flèches
de tout à l’heure, si
vous êtes
il sera facile
vous briser
comme chacun
de ces bois de flèches, si
vous êtes ensemble et d’accord
commun comme
ces bois de flèches liés, à qui donc
serait-il
facile de vous
[détruire]?
|
22.
Òà íàð ñàÿûí òàâàí
ñóì ìýò ãàíö ãàíöààð áîëâîë
ò¿ð¿¿÷èéí ñóì ìýò õýí á¿õíýý õÿëáàðõàí äèéëýãäýíý.
Òýð áàãöàëñàí ñóì
ìýò õàìò íýãýí ýåýð
ÿâáààñ òà íàð õýíä ÷ ÿàõàí õÿëáàðõàí ¿ë äèéëäýãäýíý
|
22.
Òà íàð ãàíö
ãàíöààð ñàëáàë
íýæýýä ñóì ìýò
õ¿íä õÿëáàðõàí
äèéëýãäýíý.
Òà íàð ýâ ýåý
íýãòãýâýë, òýð
áàãëàñàí òàâàí ñóì
ìýò áýõ áîëæ, õýíä ÷
õÿëáàð
äèéëäýõã¿é
áîëíî
|
22.
Si vous êtes
comme ces cinq
bois de
flèches, comme
eux, quiconque
pourrait
aisément vous
briser. Mais si,
comme ce
faisceau de
bois de
flèches,
vous
êtes unis et
en bonne
entente,qui
pourrait
aisément vous
briser?
|
31.
hörene ümere [19b]-eče kei bolu’asu qarčïqai-bar barï’uluqsan noquit
galawud-un
ödün hüsün anu
burqaliq časun metü butaraju keyisjü iremü ede oyira büyyü
|
31.
höränä ümärä-äčä käi bolu’asu qarčiqai-bar bari’uluqsan noquit galawud-
un ödün hüsün anu
burqalïq časun mätü butaraju käyisjü irämu ädä oyïra büyüjä.
|
31.
...mais quand le vent souffle du Nord-Ouest,
les plumes et le duvet des canards et des oies qu’il fait prendre à son
épervier viennent [ici] dispersés et chassés
comme la neige dans une tempête, ce doit être par là.
|
31.
Áàðóóí õîéíîîñ ñàëõè
ñàëõèëàõàä õàðöàãààð áàðèóëñàí
íóãàñ, ãàëóóäûí ºä
ñºä íü
öàñ áóðãèíàõ ìýò áóòàð÷
õèéñýæ èðíý.
|
31.
Áàðóóí õîéíîîñ ñàëõè
ñàëõèëáàë ò¿¿íèé õàðöàãààð áàðèóëñàí
íóãàñ, ãàëóóíû ºä
ñºä íü
öàñ ìýò áóòàð÷
õèéñýæ èðíý.
|
31.
Lorsque souffle le vent du nord-ouest ,
le duvet et les plumes des canards et des oies que son autour a attrapés
volent jusqu’ici
comme flocons de neige dans la tempête.Il doit demeurer près d’ici.
|
33.
aqa aqa
beye teri’ütü de’el jaqatu sayin ke’ebe
|
33.
aqa aqa
bäyä täri’ütü dä’äl jaqatu sayïn kä’äbä.
|
33.
Frère aîné,frère aîné!
C’est bien quand un corps a une tête, quand un vêtement a un col.
|
33.
Àõàà, àõàà!
Áèå òýðã¿¿òýé, äýýë
çàõòàé íü ñàéí
|
33.
Àõ àà, àõ àà,
áèå òýðã¿¿òýé, äýýë
çàõòàé íü ñàéí
|
33.
Aîné, aîné!
Il est bon qu’un corps ait une tête et qu’une robe ait un col.
|
41.
Čiduqul-bökö emes olotu büle’e
kö’ün inu
mene metü törele
|
41.
Čïduqul-bökö
ämäs olotu bülä’ ä.
kö’ün ïnu
mänä mätü töräbä.
|
41.
Čïduqul-bökö eut beaucoup de femmes, et ses fils
naisseient comme à chaque instant.
|
41.
...×èäõ¿ë áºõ ýìñ
îëîíòîé áºë㺺.պ⿿ä íü
ìýíý ìýò [îëîí] òºðºâ.
|
41.
Ç¿òãýë áºõ
îëîí ýì àâñàí
òóë õºâ¿¿í íü
ìàíàí ìýò (îëîí)
òºðºâ.
|
41.
C’est son fils Ciduqul-le-Lutteur, qui eut beaucoup d’épouses et dont la
progéniture naissait en vaste nombre.
|
62. Dei-sečen
ügülerün ene ko’ün činu
nidün-tür-i-yen qaltu
ni’ur-tur-iyan geretü
ko’ün büi
|
62. Däi-säčän
ügülärün änä ko’ün čïnu
nidün-tür-i-yän qaltu
ni’ur-tur-ïyan gärätü
ko’ün büi
|
62.Däi-säčän dit:
”Ce tien fils
est un fils
dont
les yeux
ont du feu et
dont le visage
a de l’éclat.”
|
62.Äýé ñýöýí
ºã¿¿ëð¿¿í:
“Ýíý õºâ¿¿í
÷èíü
Í¿äýíäýý ãàëòàé,
Í¿¿ðýíäýý
ãýðýëòýé
õºâ¿¿í áàéíà.”
|
62.Äýé ñýöýí
ºã¿¿ëð¿¿í:
“Ýíý õºâ¿¿í
÷èíü
í¿äýíäýý
ãàëòàé,
í¿¿ðýíäýý
ãýðýëòýé
õºâ¿¿í áàéíà.”
|
62.- Ce fils-là,
dit Dei-le-
Sagace, c’est
un fils
Qui a du feu
dans les yeux
Et de l’éclat
sur le visage!
|
Ном зүй
Ìîíãîë õýëýýð
1.
Ø.Ãààäàìáà,
Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîíû ñóäëàëûí çàðèì
àñóóäàë, Óëñûí õýâëýëèéí ãàçàð, Óëààíáààòàð,1990
2.
Ø.Ãààäàìáà,
Óòãà çîõèîëûí îíîëûí ¿íäýñ,
Óëààíáààòàð, 1989
3.
Ð.ÿðáàçàð,
Îð÷óóëãûí îíîë, äàäëàãûí ¿íäýñ,
Óëààíáààòàð,1996
4.
Ö.Äàìäèíñ¿ðýí,
Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îî, ÓÕÃ,
Óëààíáààòàð, 1990
5.
Ö.Äàìäèíñ¿ðýí,
Ìîíãîëûí óðàí çîõèîëûí òîéì, òýðã¿¿í
áîòü, ÌÓÈÑ-èéí õýâëýë 1999
6.
Ä.Öýðýíñîäíîì,
“Ìîíãîëûí íóóö òîâ÷îîí”-û îð÷óóëãà,
òàéëáàð, Óëààíáààòàð, 2000
7.
Á.Ïàíêðàòîâ,
Þàíü-×àî Áè-Øè, Èçäàòåëüñòâî
âîñòî÷íîé ëèòåðàòóðû
Ôðàíö
õýëýýð
8.
Histoire secrète
des Mongols (Mongghol-un ni’uca tobciyan), traduit du mongol présenté et
annoté par Marie-Dominique Even et Rodica Pop, Gallimard
9.
P.Pelliot,
Oeuvres postumes de Paul Pelliot, Histoire
secrète des Mongols, Restitution du texte mongol et traduction française
des chapitres I à VI,Paris Librairie d’Amérique et d’Orient Adrien-Maisonnette,
1949
10.
Petit
Larousse illustré, Paris, 1980
Àíãëè õýëýýð
11.
L.Ligeti,
“A mongolok titkos története”, Budapest,1964
12.
I. de
Rachewiltz,Index of the Secret history of
the Mongols, Indiana University Publications, Uralic and Aitaic Series,
Vol.121,Bloomington, 1971
No comments:
Post a Comment